Minu toetus läheb tänavu ideedele, mis aitavad meie linnaruumi kaasaegseks muuta. Toetada tasuks ettepanekuid, mis aitavad aitavad meil muuta nõukogudeaegsed ehitised ja infrastruktuuri kaasaegseks ja uudseks, kirjutab ResPublica liige Eggert Fredrik Lundblad.
Oktoobrist algas järjekordselt Tartu kaasava eelarve rahvahääletus. Tartu korraldab seda juba kaheksandat korda. Minu toetus läheb tänavu ideedele, mis aitavad meie linnaruumi kaasaegseks muuta. Ettepanekud nagu „Annelinna kõnniteed korda”, „Emajõe kaldapiirded” ning „AHHAA avastuspark” aitavad meil muuta nõukogudeaegsed ehitised ja infrastruktuuri kaasaegseks ja uudseks.
Üks kaasava eelarve võlusid on see, et enda hääle ettepanekutele saab anda iga Tartu linlane, kes on vähemalt 14-aastat vana. Kuna ainuüksi minu arvamusest heade mõtete ellu viimiseks ei piisa siis otsustasin läbi viia küsitluse enda eakaaslaste seas. Küsitlesin 50 16-19-aastat vanu Tartu linna elanikke seoses. Koguni 40% ei teadnud, et hääletus toimubv 1.-7 oktoobril. Samas avaldasid kõik kaasava eelarve võimalusele toetust. 49 vastanut 50-st arvasid et kaasav eelarve on positiivne algatus. . 62% viiekümnest ütles, et nad toetavad kaasavat eelarvet ning inimestel peaksidki olema rohkem võimu oma linnas. 36% ka toetab kaasavat eelarvet, kuid nad leiavad, et sellel on omad plussid ja miinused. Ainult 1 inimene leidis, et kaasav eelarve on mõttetu ning eelarvet peaks linnavalitsus ise koostama.
Ideedest kujunes populaarseimaks ettepanek nr 01. „AHHAA avastuspark” ja idee nr 21. „Tänavad suitsukonidest vabaks” (14 häält). Suure toetuse said ka “Annelinna kõnniteed korda” ja. „Rattaparklatele katused”. Justnimelt linnamajandusega seotud ideede poolt hääletasid küsitletud kõige rohkem. Teist kohta jagas linnaruumi rikastamise ideed. Kolmandat kohta jagas spordi ja vaba ajaga seotud ideed. Kui tartlased pidid vastama kolmandale küsimusele, et kas nende arust on kaasav eelarve positiivne või negatiivne, siis 49 inimest vastas, et see on positiivne.
Tartu oli Eesti esimene omavalitsus, mis kaasavat eelarvet tänasel kujul rakendas. . Kaasav eelarve pole meile enam võõras nähtus. Tartu eeskuju on võtnud ka paljudki teised Eesti linnad ja vallad: Viljandi, Pärnu, Haapsalu, Elva, Kuressaare, Jõgeva, Tõrva, Rapla, Tapa jpt. Idee on ise pärit 1980nda aastast, mil Brasiilia Töölispartei sellise ettepanekuga välja tuli. Reaalsuseks sai see aga 1989. Aastal Porto Alegres. Porto Alegres elas tol ajal ~1,2 miljon elanikku ning nad nägid väga palju positiivseid muudatusi. World Bank-i uuring leidis, et kaasav eelarve tõi linnale ainult head. Näiteks, koolide arv neljakordistus, vee- ja kanalisatsioonitorud katsid 23% rohkem maju (75%-st kuni 98%-ni). Leiti, et kaasav eelarve innustab kodanikke rohkem aktiivsed olema linnasiseses poliitikas. Kodanikud hääletasid ka suurema haridus- ja tervise edendamise eelarve poolt (13%-st kuni 40%-ni). Uuring leidis veel, et kaasav eelarve tekitab hea ja efektiivse valitsemistava ning vähendab korruptsiooni.
Mina isiklikult toetan Tartu linna kaasavat eelarvet, rohkem vabadusi inimestele kunagi pole halb. Tartu lahenduse kohaselt saavad linlased esitada enda ettepanekud, mille maksumus on kuni 100 000 eurot. Tänavu laekus 41 ettepanekut, millest jäi pärast hindamiskomisjoni otsust lauale 25 ning rahvas saab nüüd ise avaldada toetust 3 ettepanekule, mida ellu viia. Usun, et
oma linna elanikud teavad kõige paremini, mida nende linnas kõige rohkem vaja on. Kui küsida mis ideede poolt ma hääletaksin, siis ma enamasti hääletaks linnamajanduste ideede „Annelinna kõnniteed korda”, „Emajõe kaldapiirded” ning linnaruumi rikastumiseks „AHHAA avastuspark”. Kõik ideed, mis plaanivad Tartu linna ilusaks teha ja renoveerida nõukogudeaegseid ehitisi ja infrastruktuuri on minu poolt heaks kiidetud. See kole minevik peaks olema eemaldatud silmapilguga.
