ResPublica esimehe Karl Sander Kase sõnul on 45 000 euro maksumaksja raha suunamine oma erakonna noorliikmetele ebaeetiline. "Kas Sinine Äratus suutis oma erakonna «ära trollida»?"
"Erakondade tulu tuleb juba täna suurel määral riigieelarvest, kuid tundub et ainuüksi sellest jääb väheks. Katuserahade nimekirjast leiame ka ainult kaks kuud tagasi loodud MTÜ «Mälestusselts Ungern Khaani», mille eestvedajateks on EKRE noortekogu juhatuse liikmed Fedor Stomakhin ja Eino Rantanen. Näib absurdsena eks?
Lugu läheb aga veelgi absurdsemaks kui lugeda MTÜ eesmärki. Selgub, et selle raha eest soovitakse rajada mälestusmärki parun Roman Ungern von Sternbergile, kes soovis luua Mongoolias budistlikku teokraatliku riiki. Oma eesmärke viis ta aga ellu massimõrvade ja piinamiste toel.
Seda rahaeraldust saadavad küsitavad motiivid, huvide konflikt ja maksumaksja raha ebamõistlik kasutamine. Sisuliselt puistatakse erakonna noorliikmetele riigieelarvest heldelt 45 000 eurot lootes vastutasuks, et valimiskampaania ajal on need samad noored valmis tänaval kampaaniat tegema.
On olemas ka teistsugune käsitlus. Äkki suutis trollimise teel tuntust kogunud noorteühendus seekord ka oma enda erakonna «ära trollida»?
Keskerakonna, Isamaa ning EKRE fraktsioonid esitasid oma nn katuseraha saajate nimekirja ühiselt ja üks rahasaanutest oli EKRE noorteühenduse Sinise Äratuse liikmete poolt loodud MTÜ Ungern Khaan. Isamaa noorteühenduse Res Publica juhi Karl Sander Kase jaoks tekitas taoline rahaeraldus hämmin...
Meie esimees Karl Sander Kase osales Eesti ajaloo ja ühiskonnaõpetajate seltsi korraldatud teemapäeval. Ettekandes rääkis ta noorte rollist poliitikas.
Täna toimus Tallinnas maskide kandmise vastane meeleavaldus. Meie liikmed Aleksander, Rudolf Kasper ja Karl Sander käisid koos teiste noortega samal ajal maske jagamas, et kutsuda inimesi üles vastutustundlikule käitumisele.
Laupäeval toimus ResPublica filosoofiaõhtu, kus meie liikmed ja huvilised arutasid konservatiivse maailmavaate muutumise üle.
Teravas arutelus toodi mitmeid näiteid sellest, kuidas konservatiivne maailmavaade on ajas muutunud. Seejuures rõhutati, et kõige olulisem on vaadata ühiskonda kui tervikut. Meie võimalus langetada täna otsuseid, põhineb eelnevate põlvkondade tegudel ning eesmärgil pärandada veel sündimata põlvkondadele parem ühiskond ja riik.
Eraldi käsitleti veel esindusdemokraatia eeliseid otsedemokraatia ees ja ka abielu määratlemise küsimust.
ÜRO on 25. novembri nimetanud rahvusvaheliseks naiste vastu suunatud vägivalla lõpetamise päevaks. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu vägivalla suurele levikule ja kahjudele naiste ja tüdrukute seas ning vajadusele seda vähendada ja ennetada.
Naistevastane vägivald on ebavõrdsete võimusuhete ilming ning selle negatiivne mõju ei avaldu mitte üksnes naistele, vaid ka perekondadele ja kogukonnale – tervele ühiskonnale. #orangetheworld#spreadtheword
Eesti naised on ühed maailma parimad.
Eesti naised on ühed Euroopa haritumad. Ligi 50% Eesti 25-64 aastastel naistel on kolmanda taseme haridus (EL-i keskmine on 33%) ja Eesti meestest on kolmanda taseme haridus 29%-l.
Alaealiste lastega 25-49-aastastest Eesti naistest tegeles iga päev oma laste eest hoolitsemise ja nende õpetamisega 93%. Eesti meestest aga 74%.
Iga päev teeb süüa ja majapidamistöid 76% vähemalt 18-aastastest Eesti naistest. Meestest aga 47%.
Eesti naine on haritud. Eesti naine hoolitseb oma pere eest. Eesti naine hoolitseb oma kodu ja koduste eest.
"Tundub, nagu poleks Eestis prügiga midagi hullu. Tänavad on üpris puhtad ning ka metsa alla ei viida enam nii palju jäätmeid kui varem. Aga ehk saaksime teha puhta keskkonna nimel veelgi rohkem, väga väikse lisapingutusega?" kirjutab ResPublica juhatuse liige Sirle Rosenfeldt.
Kui tihti me prügile mõtleme? Palju seda tekitame, mis sellest saab ja kuhu läheb? Brüsselis elades tekitas jäätmemajanduse süsteem esialgu veidi segadust. Tegin siis asja endale selgeks ja tuli välja, et tegemist pole millegi kontimurdvaga.
