14. – 17. novembril osales Isamaa Noorteühenduse ResPublica liige Taavi Liivo Portugalis noortekonverentsil Grid-4-Europe. Tegu oli pilootprojektiga, kus koondati kokku arutelud kliima, sotsiaalse Euroopa, korruptsiooni ja digitaalse demokraatia teemadel. Sarja järgmine konverents toimub 2020. aprilli algul Lissabonis.
Kolmepäevane konverents algas kliimapoliitika aruteluga. Pärast mida jaguneti töögruppidesse, et ette valmistada lühike kokkuvõtte erinevate Euroopa riikide kliimapoliitika rakendustest ja eesmärkidest. Eesti praegused eesmärgid ning juba olemas olevad lahendused on teiste Euroopa riikidega võrreldes vägagi tasemel ja erilist äramärkimist pälvis fakt, et meil Eestis juba on kasutusel hübriidpraamid, sel ajal kui mujal Euroopas alles tutvustatakse linnaliiklusesse hübriidbusse.
Järgmiseks võeti ette sotsiaalsed teemad, kus toodi välja, et Euroopa Liit moodustab 7% maailma populatsioonist, 25% maailma SKT-st ja 50% maailma sotsiaalsetest kulutustest. Arutati ka eelnõud, millega plaanitakse luua ülikooli lõpetatutele võimalus asuda kohe tööle oma valitud erialal. Näiteks Portugalis, kus riik maksab ülikooli lõpetanule 12 kuud miinimumpalka, tingimusel, et ta töötab oma erialasel tööl. See võtab ettevõtjatelt koormust vähemaks, loob võimaluse palgata rohkem inimesi ja tõstab olemas olevate töötajate produktiivsust noorte abiga. Lisaks sellele toodi välja ka probleeme seoses suure sotsiaalse ebavõrdsusega erinevates Euroopa riikides, kuid siiski on näha edasiminekuid kõigis liiduriikides. Arutati ka kohustusliku kogumispensioni paindlikumaks muutmist, et inimestel oleks rohkem valikuvõimalusi oma oleviku ja tuleviku osas, taaskord sai Eesti särada tänu pensionireformile. Lisaks tekitas põneva arutelu ka miinimumpalk, kuna osa põhjamaadest on selle kaotanud, siis vaadatakse seda kui sotsiaalset eksperimenti, mida Lõuna-Euroopas hoolega jälgitakse.
Oluline debatt toimus ka Euroopa Parlamenti puudutava ebavõrdsuse osas, mis küll ei ole probleem iseenesest, kui märgiti, et väikeste riikide kodanike hääled määravad oluliselt rohkem, kui suurte riikide omad. Eestil siin taaskord eelis.
Üks sessioon pühendati ka poliitilisele arutelukultuurile, kus keskenduti poliitilise debati ja läbirääkimiste eetikale ning eesmärkidele. Tutvustati erinevaid võtteid, kuidas vaidlusi lahendada, eeltööd teha, oma oponenti tundma õppida ning kuidas kasutada erinevaid läbirääkimisvorme. Seda kõike sai ka praktikas rakendada ning ette võeti stsenaarium ühe riigi kahe kogukonna vahel toimuvast konfliktist.
Teise päeva lõpetas poliitilise korruptsiooni teema, kus Eesti sai taaskord tugevalt kiita, kuna oleme maailma kiireim, hea ja korruptsioonivaba valitsuse moodustaja. Eesti esindus tõi põhjustena välja hea ajakirjanduse, korruptsioonivaba seadusloome ja teadliku valijaskonna, mis kõik on selle sünnile kaasa aidanud.
Sõna võtsid ka Lõuna-Euroopa ja Balkanimaade esindused, kus probleem on palju tõsisem, sest kohati on lausa seadused ja eeskirjad sellised, mis soodustavad poliitilist ja üldist korruptsiooni nii riigi- kui ka eraisiku tasandil. Kreekast toodi näide, kus autojuhilube ei olegi võimalik ilma altkäemaksu maksmata saada. Eesti on oma tasemelt korruptsioonivabade riikide hulgas vana Euroopa ja ka USA-ga väga sarnasel tasemel. Näiteks oleme samal pügalal Iirimaa ja ainult ühe protsendi madalamal tasemel kui Belgia. Samal ajal näiteks Läti ja Leedu on meist ja paljudest teistest Euroopa riikidest kaugele maha jäämas.
Konverentsi lõpetas arutelu digitaalse demokraatia teemal, kus põhiteemaks oli inimeste arvamuse mõjutamine – ning üldise maailmapildi manipuleerimine libauudiste ja kallutatud faktide esitamisega. Näiteid toodi Poolast, kus tehakse võltsuudistele avalikke kampaaniaid ja levitatakse moonutatud fakte nii massiliselt, et selle tagajärjel on inimesed elu kaotanud.
Loomulikult arutati ka e-valimiste turvalisuse üle, kuna innovatsioonita ei ole progressi – on lihtne jääda kinni vanadesse tavadesse ja nö stagneeruda nii protsessidesse kui otsuste langetamisse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli väga produktiivse ja hea konverentsiga, kus nii Eesti, kui ka teiste riikide esindustel oli võimalus luua väga palju uusi kontakte ning ehitada sildu riikide vahel. Jään huviga ootama järgmist konverentsi Lissabonis ning loodan, et Eesti on seal väga tugevalt esindatud. Konverents täitis oma eesmärki suurepäraselt ja on lootust, et tulevikus on riikidevaheline suhtlus ja mõistmine palju kõrgemal tasemel, kui see on täna.
© 2024 Isamaa Noorteühendus ResPublica — Powered by WordPress
Theme by Anders Noren — Up ↑