Eriolukorra oludes tehtud seadusemuudatuste puhul tuleb eelistada ajutisi, mitte püsivaid muudatusi. Põhikooli lõpetamise tingimused tuleb jätta Riigikogu pädevusse.
15.08.2019 kiitis Vabariigi Valitsus Haridus- ja Teadusministeeriumi [HTM] ettepanekul heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis oleksid kaotanud senised kohustuslikud eksamid põhikooli lõpus. Õpetajate aineühenduste aktiivse tegutsemise ja erinevate Riigikogu fraktsioonide töö tulemusena loobus HTM sellest plaanist.
Eestis kehtiva eriolukorra tõttu menetleb Riigikogu järgnevate nädalate jooksul kümneid seadusemuudatusi. Menetluses on ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on anda otsustusõigus põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamises tähtajatult Riigikogult Vabariigi Valitsusele.
Isamaa Noorteühendus ResPublica leiab, et tähtajatult otsustusõiguse delegeerimine valitsusele põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste osas ei ole kooskõlas Riigikogu varasema tahtega. Kutsume kõiki Riigikogu erakondi tagama, et eriolukorra kestvuse ajal ei delegeeriks Riigikogu enda ülesandeid valitsusele rohkem kui hädapärast vajalik. Seetõttu tuleb eriolukorra vältel tehtud seadusemuudatuste puhul eelistada muudatusi, mis oleksid loomult ajutised, mitte püsivad.
Ühtlasi kordame üle Isamaa Noorteühendus ResPublica Üldkogu seisukoha, mille kohaselt kahjustaks riiklike eksamite kaotamine põhikoolis ühtset Eesti kooli ja õpilaste huve. Põhikooli lõpueksamid tagavad, et lõputunnistuse väljastamiseks on tegelik alus. Kui igal kool kehtestab enda normid, siis suurendab see lõhesid meie haridussüsteemis. Põhiharidus on kohustuslik ja riik peab tagama selle, et kohustuslik haridus omandataks kindlal tasemel.
Juhul kui kehtestatud eriolukorra tõttu on vaja eksamikorraldust ajutiselt muuta siis toetame sellekohaseid arutelusid, kuid pärast normaalse elukorralduse juurde naasmist tuleb eksamid säilitada.
