Poliitiku edu sõltub valijate armust, seetõttu ei maksa imestada, et lisahäälte nimel ollakse valmis ükskõik milleks. Probleem tekib aga siis, kui poliitikud hakkavad lühiajalise kasu nimel töötama vastu varasemalt kokkulepitud pikaajalistele eesmärkidele.

Riigireformi sihtasutus on saanud palju avalikkuse tähelepanu, kuid ükski nende poolt välja käidud idee ei osutu edukaks, kui me ei suuda panna lõppu skisofreeniale riigijuhtimises.

Poliitiline tegelikkus – parem käsi teeb üht ja vasak teist

Küsimus ei ole niivõrd valikute õigsuses, kui põhimõttes, et kokkulepitut või seatud pikaajalisi eesmärke ei tohi õõnestada. Viimase aja üks eredamaid näiteid on debatt Valga ja Põlva sünnitusosakondade sulgemise üle. Maailmapraktikast teame, et on pea võimatu on saavutada samaaegselt kvaliteetset, ent igaühele kodulähedast arstiabi. Valdkonna ekspertide sõnul on suuremates kompetentsikeskustes tagatud kvaliteetsem arstiabi ning lisaks on suuremate keskuste eelistamine majanduslikult otstarbekam.

Sellele vaatamata jagub meil hulganisti tipp-poliitikuid, kes on valmis tõttama olukorda „viimasel hetkel“ päästma. Mul puuduks neile igasugune etteheide, kui nad otsiksid pikaajalisi lahendusi. Poliitik, kes püüdleb kokkuleppe poole, mis hoiaks neid sünnitusosakondi avatuna järgmised kümme või rohkemgi aastat, väärib tunnustust. Paraku on meil selliseid aatelisi inimesi vähe. Lühinägeliku ja omakasupüüdliku poliitiku tunneme ära aga selle järgi, et aastakümnete asemel räägitakse ainult ühe aasta lõikes, järgmiste valimiste ootuses.

Me ei tohi jätkata viisil, kus riigi parem käsi teeb üht ja vasak teist. Valikud peavad olema loogilised ja teineteist toetavad nii igapäevasemate teemade kui ka pikaajaliste poliitikate puhul. Selle asemel, et valijat karta, tuleb langetatud otsuseid selgitada, sest riigimeheliku käitumise mõõdupuuks ei ole valimistulemus vaid Eesti riigi käekäik aastakümnete pärast.

Lõhkuda on alati lihtsam kui ehitada

See varasemalt kokkulepitule vastutöötamine eduka valimistulemuse nimel seab ohtu kõik pikaajalised eesmärgid ja reformid. Kas keegi kujutab ette, kuidas Riigireformi sihtasutuse välja pakutud avaliku sektori ulatuslik vähendamine on võimalik olukorras, kus barrikaadidele tõttavad poliitikud hakkavad rääkima politseinike ja õpetajate koondamisest? Kas üliõpilased saavad tunda kindlust olukorras, kus haridusmaastiku mõistes alles hiljaaegu heaks kiidetud kõrgharidusreform satub peagi mõne valimisvõitu haistva poliitiku sihtmärgiks?

Igasugused arengukavad on aastate jooksul langenud ohtrate pilgete ohvriks, kuid nende eesmärk on iseenesest õilis. Need on üks vähestest katsetest Eesti poliitikas, kus üritatakse luua pikaajaline vaade erinevate valdkondade tulevikust. Igasugused pikaajalised vaated ja katsed sisulisteks muutusteks on paraku määratud hukule senikaua, kui meie poliitikutel puudub julgus ja riigimehelikkus, et ajada tulevikku vaatavat ja vajadusel ka ebapopulaarset poliitikat.


Artikkel ilmus: epl.delfi.ee