Andrus Vaariku astumisega sotside ridadesse hakkas taas levima müüt, et konservatiivne maailmavaade on tagurlik. Väärarusaama levitajad üritavad luua karikatuuri, mille järgi on konservatiiv vanemaealine, kes hoiab kramplikult minevikust kinni.
Kõigi Eesti erakondade liikmeskond vananeb, kuid parempoolsete erakondade liikmeskond on noorem kui vasakpoolsetel. Eesti erakondadest on noorima liikmeskonnaga Reformierakond ja Isamaa. EKREt võib pidada erandjuhuks, sest nende liikmete keskmine vanus on kõrge Rahvaliidu-aegse liikmeskonna tõttu. Meie vasakerakonnad Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid on aga hallipäistunud.
Meie ühiskonna käekäigule on väga oluline, et erakondades valitseks tasakaal eri vanusegruppide vahel. See tagab, et lubadustes ja otsustes keskendutakse nii noortele kui ka vanadele.
Kui vaatame Eesti poliitikas kujunenud konflikte, siis vasakpoolsed jõud, eesotsas sotsidega, üritavad seda taandada avatuse/suletuse vastuolule. EKRE seisukohad ei pruugi paljudele sümpatiseerida, kuid avatus versus suletus ei ole ainuke tagurliku mõtlemise mõõdupuu.
Nüüdisaegne ja tulevikku vaatav lähenemine tähendab inimesele võimaluse andmist ise otsuseid langetada. Kui parempoolsed ja konservatiivsed jõud soovivad anda suuremat otsustusõigust kohalikule tasandile ja jätta inimestele võimalikult suure valikuvabaduse, siis vasakpoolsed ei näe inimeste otsustusõiguse ja valikuvabaduse piiramises probleemi. Seda illustreerib koolikohustuse pikendamise soov, kohustusliku alushariduse idee ja miks mitte ka vastuolu tekitanud tasuta ühistranspordi küsimus.
Meie vasakerakonnad takerduvad sageli eelmisse sajandisse. Siinkohal võib näiteks tuua noorsotside ettepaneku kehtestada neljapäevane töönädal ja tirida Eesti nii 19. sajandist välja. 20. sajandi klassivõitluse retoorika esitlemine tuleviku lahendusena on kummastav. Kuidas teisiti tõlgendada noorsotside maalitud pilti tööandjatest, kes üritavad töötajatest tootlikkust välja pigistada.
Liiga tihti juhtub nii, et vasakerakonnad näevad teise silmas pindu, aga enda silmas palki mitte. See on ka põhjus, miks Eesti noored astuvad parempoolsete erakondade liikmeteks.
Artikkel ilmus: ohtuleht.ee
