Seisame täna valiku ees, kas lasta EKRE valitsusvastutust kandma või visata nad juba eos kõrvale ning öelda, et neid toetanud ligi 100 000 inimese arvamus ei ole meie jaoks oluline.

Mina kardan, et kui me juba enne koalitsiooni moodustamist ütleme EKRE-le ja nende toetajatele, et nende väärtused ja ka nemad ise ei vääri kohta ühise arutelulaua taga, leiame end üsna ruttu olukorrast, kus suur osa neist 100 000 inimesest on pettunud ja on oht, et mingi osa neist radikaliseerub.

85 noore pöördumise valguses ei saa me üle ega ümber ühest väga olulisest asjaolust. Nimelt, 2019. aasta veebruaris läbi viidud 4700 vastajaga Turu-uuringute küsitlusest selgus, et Eestis on EKRE noorte seas kõige populaarsem erakond. EKRE-t toetas tervelt 23% selles vanuserühmas vastanutest. See toetusprotsent näitab, et noored ei ole monoliitne ühiskonnagrupp. Nende seas on neid, kes elavad Eesti äärealadel ja näevad seetõttu teistsuguseid probleeme kui Tallinna kesklinnas või välismaal elavad noored.

Isegi kui me prooviksime kõik noored ühte „kasti“ mahutada, näeme, et Keskerakonna, Isamaa ja EKRE võimuliit võib pakkuda lahendusi noorte probleemidele. Enne valimisi kaardistas Eesti Noorteühenduste Liit erakondade noortele suunatud valimislubadused ning hindas neid 5 punkti skaalal. Kategoorias „tähelepanu noortel“ jagunesid hinded järgnevalt

· 4 punkti – Keskerakond, Eesti 200;

· 3 punkti – Isamaa, Vabaerakond;

· 2 punkti – Reformierakond, SDE, Rohelised;

· 1 punkt – EKRE.

Väga lihtsustatud võtmes tähendab see seda, et kaks võimalikku koalitsioonipartnerit kolmest on oma programmis noortele keskmisest enam tähelepanu pööranud. Tegelikult lepiti juba eile ühiselt kokku, et loodav koalitsioon panustab senisest enam sellesse, et kaasata noori riigi juhtimisse ja seda eelkõige läbi kohalike noortevolikogude.

EKRE kaasamine koalitsioonikõnelustesse tähendab, et juba praegu on kaasatud need, kes esindavad väga laia osa Eesti ühiskonnast, nii liberaalid kui konservatiivid. Jah, on teemasid, milles meie vaated ei kattu, kuid ometigi on ka neil oma nägemus ühisest ja paremast Eestist.

Kui vaatame oma põhjanaabrite soomlaste poole, siis veel 2015. aasta valimistel oli Põlissoomlaste erakond populaarsuselt teine erakond riigis oma 17%-se valimistulemusega. Tol aastal moodustati samuti kolmikliit: Keskerakond, Koonderakond ja Põlissoomlased. Soome ei ole viimase nelja aastaga kaotanud oma euroopameelsust, ei ole nende majandus meie omast tahapoole kukkunud ega pole ka piirid kinni pandud. Nelja aasta jooksul ometi ju jõuaks nii mõndagi. Milleks külvata paanikat seal, kus paanikaks pole põhjust? Keskerakond, EKRE ja Isamaa on alles konsultatsioonide alguses. Igasuguse koostöö eelduseks saab olla ainult demokraatia ja õigusriigi säilimine ning inimeste õiguste säilimine lähtuvalt Eesti Vabariigi Põhiseadusest.

Head noored, vaadake ja hinnake kriitiliselt seda, mis täna meedias toimub. Kes õhutab vaenu ja kutsub barrikaadidele, kes aga istub hommikust hilisõhtuni läbirääkimistel, et saavutada järgmiseks neljaks aastaks Eesti tuleviku jaoks parim kokkulepe, mis sobib nii Keskerakonnale, Isamaale kui ka EKRE-le? Laske poliitikutel ometi tööd teha, las nad jõuavad esmalt kokkuleppele ja siis vaatame, kas kutsed barrikaadidele on õigustatud.

Nii parem- kui ka vasakpoolsete äärmuslaste edu sõltub ühiskonna lõhestamisest. Kõik tunnistavad seda probleemi, ent lahenduseks ei ole kindlasti Sotsiaaldemokraatide viimaste aastate retoorika, milles üritatakse üht ühiskonnagruppi marginaliseerida, see süvendab lõhet veelgi. Aitab see, kui me ei trambi kellegi tõekspidamisi mutta vaid kuulame ja üritame leida ühisosa.

Artikkel ilmus: epl.delfi.ee