Galerii: Võõrtööjõud Eestis
IRL Noored mõistavad, et võõrtööjõud ja sisseränne on polariseeriv teema, kuid see ei tohiks olla põhjus arutelude edasilükkamiseks. Täna kehtiv sisserände piirmäär on 0,1% püsielanikkonnast, kuid piirmäär ise on pigem sümboolse tähtsusega, sest sinna alla ei kuulu Euroopa Liidu elanikud, ITK töötajad ja mitmed teised inimgrupid. IRL Noortel on kahju, et paljud erakonnad on negatiivse tähelepanu kartuses otsustanud teemat vältida ning keeldunud selget seisukohta võtmast.
Tööjõu toomine teistest riikidest ei ole uus nähtus. Lääneriigid nägid selles lahendust juba 1950ndatel aastatel ning Eesti tänane rahvastiku koosseis on ulatusliku võõrtööjõu sissetoomise tagajärg. Need langetatud otsused ei lahendanud tööjõu puuduse probleemi tookord ning ei lahendaks seda tänasel päeval. Küll tekkis selliste otsuste tagajärjel probleeme, millele ei ole kiiret lahendust.
Võõrtööjõud ei tohiks olla lahendus seni, kuni me pole piisavalt rõhku ja tähelepanu pööranud kohalike elanike aktiviseerimisele. Seetõttu tervitame töövõimereformi läbiviimist ning senisest veelgi enam tuleb tähelepanu pöörata kümnetele tuhandetele noortele, kes on haridussüsteemist või tööjõuturult välja langenud. Siinkohal ootame ennekõike riigi ja inimeste endi jõupingutusi. Liiga tihti palume ettevõtjatelt lisapingutusi efektiivsuse tõstmiseks, kuid tööturult kõrvale jäänud noor ei ole kaotus ainult ettevõtetele, vaid kaotus tervele ühiskonnale.
Peame oluliseks pöörata rohkem tähelepanu ka ennetavatele tegevustele just haridussüsteemis, et tulevikus vältida olukorda, kus meil on kümneid tuhandeid noori, kes pole aktiivsed ei tööturul ega ka hariduses. Meie haridus peab soodustama noorte tööturule tulekut ning pöörama senisest rohkem tähelepanu töökasvatusele.
Eesti noori esindava organisatsioonina peame iseenesestmõistetavaks, et peame oma tegudes ja sõnades olema vastutustundlikud ja tulevikku vaatavad. Me ei tohi mõelda ainult paari aasta perspektiivis. Täna tulu toovast võõrtöölisest saab majandusraskuste ajal hoopis kuluallikas. Sellele lisanduvad pikemas perspektiivis ka küsimused kultuurikeskkonnast, keelest ja lõimumisest. Ettevõtjatel ei ole kohustust nendele probleemidele mõelda, kuid selline kohustus on poliitika kujundajatel ja riigil üldisemalt.
IRL Noorte ettepanek on keskenduda tööturult kõrvale jäänud inimeste aktiviseerimisele ning soodustada kodumaalt lahkunud kaasmaalaste tagasipöördumist. Arvestades tänast nõudlust töökäte järele, ei saa me tööandjatele ette heita mugavust ning lühiajalistele lahendustele orienteeritust, seetõttu on just riigipoolsed pingutused esmatähtsad. Meedia vahendusel on kõlanud mitmeid erinevaid seisukohti, rohkem ja vähem emotsionaalseid. Seetõttu otsustasime IRL Noortega läheneda asjale ratsionaalselt ning korraldasime sel teemal seminari, et enne oma lõpliku seisukoha kujundamist küsida ekspertide hinnangut võõrtööjõu kaasamisega seotud võimalustest ja ohtudest. Laupäeval 3. märtsil toimus IRL Noorte eestvedamisel seminar „Võõrtööjõud Eestis“, mille eesmärk oli arutleda sisserände piirmäära mõttekuse ja reguleerimise üle. Päeva alustas sissejuhatusega teemasse Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai. Millele järgnesid lühiloengud Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersonilt ja Maksu- ja Tolliameti konsultandilt Liia Rannalalt. Päeva lõpetas paneeldiskussioon, kus osalesid Riigikogu liige Mart Nutt, rahvastikuteadlane Luule Sakkeus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Birgit Remiküll
IRL Noorte esimees
birgit.remikyll@irl.ee
